Emotsioonid laes

Mina ja Carmen teadsime juba siia tulles, et tahame Budapestis kindlasti loomaaeda külastada. Aega läks, kuid asja sai ja lõpuks viimasel nädalal sai ka ära käidud. Nägime küll punast pandat, kuid laisklooma ei näinud, kuna see maja pandi selleks ajaks juba kinni :( Me ei lasknud sellest end häirida ja nautisime muid loomi, linde ja rikkalikku putukavalikut.

Musiga

Kanavalik oli ka väga mitmekesine :D

Ülirõve. Ja neil oli seal üüüüratult suur tarantlikogu ka. Lihtsalt rõve.

Muidugi nägin seal igasugu ahve, kaelkirjakut, elevante, närilisi jne jne, aga pilte tegin põhimõtteliselt ainult kanade ja lehmaga. Ja punase pandaga ka, aga too pilt polnud eriti kaunis. Loomaaed ise oli väga cool tänu erinevatele loomadele, aga sissepääsus loeti mu TU õpilaspiletilt välja, et ma TÜRGIST! Noo... palun vaata mulle otsa ja siis küsi, kas ma Türgist -.-

Pärast loomaaeda jalutasime lõpuks ka Buda kindlusesse, kust avanes Budapestile superilus vaade. Jõudsime sinna õhtuhämaruses ning nägime tuledes Budapesti. Need emotsioonid ja tunded, mis mind linna vaadates valdasid, on kirjeldamatud- võtan siit linnast endaga kaasa nii palju mälestusi ja ilusaid hetki. Muahhh!

Tunnen, et nüüd, kui lahkumiseni on jäänud mõned päevad, olen saanud täpselt piisava aja Budapestis veeta, et linna tundma õppida. Olen täpselt nii rahul kui tahaksingi olla!

Seoses tagasisõiduga tekkis suur ja jube segadus, kuna olin siia tulemisest saadik täiesti veendunud, et lahkun 14.augustil, kuid avastasin TÄNA, et lend on hoopis 15.augustil... Oh, kui häbi mul siiani on... Issi, palun andeks! Kogu see jama on veel lahendamisel, kuid hiljemalt 16.augustiks olen oma akendega kodus, kus on pehme voodi ja külmkapis rohkem kui paar topsi kõige odavamat jogurtit.