Sellel nädalal läksin siis ka esimest korda töötingimuste pärast korralikult närvi, kuna me reaalselt passime niisama ja ootame, et saaksime kuidagigi aidata. Aga ei, midagi pole vaja teha. Paar päeva tagasi pidime lastega raadiojaama minema, aga viimasel hetkel (kui olime 2 tundi seda hetke oodanud) selgus, et me ikka ei pea kaasa minema. Baaah, kuidas ma oleks tahtnud lajatada, et niimoodi need asjad ikka ei käi!
Peale meie meedialaagri, oli käimas ka sõjaväelaager. Jep, laste sõjaväelaager! Sain sellest teada esmaspäeval, kui tankid ja ungari sõjaväelased kohale jõudsid. Igastahes, kogu see laager oli korraga nii veider kui ka naljakas, kuna kõik toimus täpselt nagu sõjaväelaagris (siiski vähe pehmemal kujul).
Well, see pidi olema naljapilt, kuid ei tulnud hästi välja :D
Meedialaagri ajal käisid siin igasugused tegelased- ajakirjanikud, inimesed televisioonist, fotograafid jne. Ühel päeval, kui ungari uudistesaatest kaks meest siia tulid, teatati mulle, et minuga soovitakse intervjuu teha. MINUGA, mitte teistega. MINUGA! :D Pidin siis rääkima, miks siin olen, mida teen ja jutustama oma siinsetest kogemustest. Ma ei tea, kas kogu see asi läks ka eetrisse või mitte, kuid fakt, et ma intervjuu andsin, oli päris lahe. Arvan, et põhjus, miks mind valiti intervjuud andma, seisnes selles, et olen 4 vabatahtlikust vast kõige töökam ning see kõige eksootilisem vabatahtlik Malaysiast viibis tol hetkel laagrist eemal.
Räägiksin ühe loo oma jurdielust ka.
Nimelt oli meie jurdi nurgas 2 nädalat jube räme hais. Mina seda väga ei tundnud, kuna magan teises otsas. Küll aga oli see Marija ja Yana jaoks pea et väljakannatamatu lehk. Päeval, mil seda esimest korda tundsime, ütlesin, et raudselt on miski meie jurdi all ära surnud ja nüüd haiseb seal, kuid teised ei tahtnud seda uskuda ja teema oli lõpetatud. Küll aga kaks nädalat hiljem võtsid tüdrukud julguse kokku ja otsustasid asja uurida. Kutsuti siis abiväge ja lõpuks pika jamamise peale saadi jälile, et meie jurdi külje all oli korralik putukapesa, kus olid vastsed ja munad ja... igasugused asjad ning just nimelt see meil seal haiseski. Õhh, hea, et ma sellel ajal linnas olin ja seda oma silmaga ei näinud. Pesa hävitatud, asi korras. Ahjaa, alguses "laagriülem" oli täiesti veendunud, et meie jurt haiseb, kuna me ei pese oma riideid ja oleme parajad põrsad... Ja ta sai aru, et me soovime, et TEMA meie jurdi põranda ja pesu ära peseks... No mida iganes ausõna :D
Esmaspäeval käisime ka korjandusõhtul (kas fundraising evening on tõesti korjandusõhtu eesti keeles?), mis oli mõeldud ühe puuetega inimeste ühingu toetamiseks. Saime osta erinevaid küpsetisi ja käsitööd ning kuulasime ka väikest kontserti. Kogu üritus oli nii südantsoojendav, kuid samas ka kurb, kuna see organisatsioon on sulgemise äärel. Vähemalt tean, et olen andnud oma panuse ning hoian neile pöialt lootuses, et kõik läheb hästi!
Nädalavahetusel sai ka lõpuks Balatoni ääres käidud. Infoks nii palju, et tegu on Ungari kuulsaima, suurima ja ilusaima järvega ning see on ungarlaste populaarseim suvituspaik. Veetsime seal terve päeva ning väiksest ideest kasvas välja suhteliselt suur "üritus" ning meie grupi suuruseks oli 16 inimest. Unstamatu kogemus koos üliägedate inimestega!
Uskumatu, et juba järgmisel neljapäeval taas kodumaale lendan. Jäänud on vähem kui kaks nädalat! Plaanis on veel käia 3 kohas, kuid nimetama neid hetkel ei hakka. Kui käidud saab, küll siis kuulete ;)
Well, see pidi olema naljapilt, kuid ei tulnud hästi välja :D
Vasakult teine poiss rääkis paremat inglise keelt kui mina, kuna tal oli 4aastasest saadik britist inglise keele õpetaja. Ja otseloomulikult oli tal jumalik briti aksent!
Meedialaagri ajal käisid siin igasugused tegelased- ajakirjanikud, inimesed televisioonist, fotograafid jne. Ühel päeval, kui ungari uudistesaatest kaks meest siia tulid, teatati mulle, et minuga soovitakse intervjuu teha. MINUGA, mitte teistega. MINUGA! :D Pidin siis rääkima, miks siin olen, mida teen ja jutustama oma siinsetest kogemustest. Ma ei tea, kas kogu see asi läks ka eetrisse või mitte, kuid fakt, et ma intervjuu andsin, oli päris lahe. Arvan, et põhjus, miks mind valiti intervjuud andma, seisnes selles, et olen 4 vabatahtlikust vast kõige töökam ning see kõige eksootilisem vabatahtlik Malaysiast viibis tol hetkel laagrist eemal.
Räägiksin ühe loo oma jurdielust ka.
Nimelt oli meie jurdi nurgas 2 nädalat jube räme hais. Mina seda väga ei tundnud, kuna magan teises otsas. Küll aga oli see Marija ja Yana jaoks pea et väljakannatamatu lehk. Päeval, mil seda esimest korda tundsime, ütlesin, et raudselt on miski meie jurdi all ära surnud ja nüüd haiseb seal, kuid teised ei tahtnud seda uskuda ja teema oli lõpetatud. Küll aga kaks nädalat hiljem võtsid tüdrukud julguse kokku ja otsustasid asja uurida. Kutsuti siis abiväge ja lõpuks pika jamamise peale saadi jälile, et meie jurdi külje all oli korralik putukapesa, kus olid vastsed ja munad ja... igasugused asjad ning just nimelt see meil seal haiseski. Õhh, hea, et ma sellel ajal linnas olin ja seda oma silmaga ei näinud. Pesa hävitatud, asi korras. Ahjaa, alguses "laagriülem" oli täiesti veendunud, et meie jurt haiseb, kuna me ei pese oma riideid ja oleme parajad põrsad... Ja ta sai aru, et me soovime, et TEMA meie jurdi põranda ja pesu ära peseks... No mida iganes ausõna :D
Esmaspäeval käisime ka korjandusõhtul (kas fundraising evening on tõesti korjandusõhtu eesti keeles?), mis oli mõeldud ühe puuetega inimeste ühingu toetamiseks. Saime osta erinevaid küpsetisi ja käsitööd ning kuulasime ka väikest kontserti. Kogu üritus oli nii südantsoojendav, kuid samas ka kurb, kuna see organisatsioon on sulgemise äärel. Vähemalt tean, et olen andnud oma panuse ning hoian neile pöialt lootuses, et kõik läheb hästi!
Nädalavahetusel sai ka lõpuks Balatoni ääres käidud. Infoks nii palju, et tegu on Ungari kuulsaima, suurima ja ilusaima järvega ning see on ungarlaste populaarseim suvituspaik. Veetsime seal terve päeva ning väiksest ideest kasvas välja suhteliselt suur "üritus" ning meie grupi suuruseks oli 16 inimest. Unstamatu kogemus koos üliägedate inimestega!
Rentisime 6 peale selle roosa liumäega paadikese. Idee selleks tuli seekord minult ning ausalt, tegu oli parima otsusega kogu Ungaris veedetud aja jooksul! :D Te ei kujuta ette ka, kui lõbusad poolteist tundi me selle asjanduse otsas veetsime! Laulsime, lasime liumäest alla, sõitsime kogemata inimestele otsa, viskasime üksteist vette jne jne. Tundsime end kui lapsed, kuid meil oli lihtsalt üüübeeer lõõõbuuuusss!
Mehhiko-Malaysia-Ungari-Eesti-Taiwan-Ungari-USA
Uskumatu, et juba järgmisel neljapäeval taas kodumaale lendan. Jäänud on vähem kui kaks nädalat! Plaanis on veel käia 3 kohas, kuid nimetama neid hetkel ei hakka. Kui käidud saab, küll siis kuulete ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar