Here we goooo

Siin ma siis nüüd olen- Ungaris, Budapesti äärelinnas järgmised 45 päeva. Kaks eelnevat päeva on olnud päris põnevad ja igav siin vast ei hakka ka.
Lend siia oli päris... huvitav. Läksin laupäeva õhtul lennukiga Helsingisse, veetsin öö lennujaamas ja sõitsin hommikul Budapesti. Helsingis otsustasin hotelli mitte minna, kuna pidin hommikul vara ärkama. Seega olin terve öö üleval ja magasin 1,5h lennukis. Helsingi lennujaamas oodates oli väike awkward olukord ühe väga paksu onuga, kelle koha ma kogemata endale võtsin. Ta ootas minu kõrval 3 tundi, mitte midagi ei öelnud (ainult haises) ja kui ma lõpuks minema läksin, siis need liigutused minu (tähendab siis tema) kohale olid ikka väga kiired. Ülejäänud aja veetsin Starbucks'i alas, kus inimesed magasid tuimalt põrandal. Seal istudes mõtlesin küll, et ma ei taha Ungarisse minna, kuna olen seal nii pikka aega ja mida f'i ma siis teen, kui mulle absoluutselt ei meeldi!? Tagasipileti on ju juba ostetud... Nüüd kohal olles võin küll öelda, et need 6 nädalat ei tohiks mingit probleemi valmistada.

2.30'ne selfie Helsingis

Magan yurt'is, mis on mingisugune Ungari traditsiooniline onni moodi asi. Elan siin koos 3 teise vabatahtlikuga ning päeval on siin kuskil 40kraadi, öösel umbes 14. Fun. Temperatuur väljaspool onni on samuti kõikuv: 1.päeval oli 32 kraadi, teisel päeval 20 ja täna 25. Võin aga nii palju öelda, et see 32 tundus nagu 26 ehk isegi 25kraadise soojaga kannan pusa ja pikki pükse, kuid saaksin ka tegelikult lühikestes riietes hakkama. Soojad ilmad iseenesest pidid alles ees olema. Mulle sobib!

20kraadine Budapest. Tundus nagu 13 :D

Vähemalt olen happy ja naudin täiegaaaaaaaaaaaaaa

Võib-olla peaksin natuke lähemalt rääkima mida ma siin üldse teen. Olen järgnevad 6nädalat lastelaagris lastele oma kultuurist rääkimas, nende inglise keele oskust arendamas ja aitan siinseid laagriüritusi läbi viia.

Peale minu on seal veel 3 vabatahtlikku: Ukrainast, Monteneegrost ja Malaisiast. Ja ärgem unustagem- umbes 120 ungari last ja see kuuekordistub laagri lõpuks, kuna lapsed vahetuvad iga nädal. Õnneks me töötame iga nädal umbes 30 lapsega, aga pilt läheb vahel kirjuks küll.

Miks ma siia üldse tulin? Kuna ma näen ennast tulevikus lastega töötamas, siis ma tahaks näha, kas mulle selline asi üldse sobib. Äkki ma vihkan väikseid lapsi ja ei taha enam kunagi ühtegi pätakat näha. Seni olen ma lihtsalt arvanud, et lastega meeldiks mulle töötada, kuid professionaalne kogemus puudub. On ka teisi põhjuseid. Näiteks see, et tahaks midagi head teha. Ja muidugi tahaks reisida ja uute inimestega suhelda ja tutvusi luua. Eelkõige olen siin uute kogemuste pärast.

Ütlen juba ette ära, et piltide nägemisega võib tekkida probleeme, kuna unustasin oma kaamera juhtme koju ja mu arvuti ei loe kaamera mälukaarti. Pean neid kuidagi teiste arvutite kaudu endale smuugeldama. Küll ma midagi välja mõtlen ;)