Alustasime oma trippi pühapäeva hommikul kell 6, et sõita rongiga Bratislavasse.
Bratislava oli kuidagi tühi ja vaikne, kuid armas. Me ei koostanud ühtki nimekirja, kuhu me tahaksime minna või mida näha. Jalutasime lihtsalt ringi ja nautisime linna.
Mingisugune rahvuskook, mis sisaldab alkoholi. Päris okei oli, aga rohkem ei taha.
Slovakkias on toiduhinnad nii madalad, et sattusime toidupoes täiesti hüsteeriasse: jogurtid 20 eurosenti, puuviljad üliodavad ja müslibatoonid saad 15sendiga kätte! Ostsin suure kotitäie süüa 5 euro eest!
Veetsime öö Bratislavas hotellis ning liikusime edasi bussiga järgmisesse riiki- Tšehhi. Buss oli ülimugav ning meenutas Eesti Lux Expressi- sai filmi vaadata ja puha.
Oma tripi teise päeva veetsime Tšehhis Brno's. See linn meenutas mulle pisut Tartut, eelkõige just sellepärast, et tegu on tudengilinnaga. Kohvikuid oli palju ning hinnad head. Taas veetsime päeva ringi jalutades ning ilma ja linna nautides. Käisime ka ühes hiina restoranis, kus kohtasime juhuslikult kõrvallauas Eestis elavaid venelasi, kes rääkisid puhtalt eesti keelt. Meie õnneks oli üks mees Brnos varem elanud ning teadis meile soovitada kohti, kuhu minna ja mida teha. Väga tore oli eesti keelt kuulda ning juttu puhuda. Ja mis hiina restorani puutub, siis iga kord, kui neisse lähme, saab Carmen mandarini keeles rääkida ja meie jaoks on see alati nii cool :D.
Kõik oli tšill, kuni jõudsime oma õhtusesse hotelli. Teadsime, et meid ootab ees väga närune hotell, kuna maksime igaüks 7euri öö eest. Tahtsime ju odavaimat, mis üldse olemas on :D. Lugu siis selline, et hotelli jõudes ei rääkinud administraator SÕNAGI inglise keelt ning tänu sellele, et ukraina keel on slovakia keelega pisut sarnane, saime aru, mida tegema peame ning kus miski on. Pisut vihale, kuid rohkem ikkagi naerma ajas mind fakt, et tädi küsis mult viisat. VIISAT!!! Järjekordne inimene, kes arvab, et Eesti asub tõenäoliselt kuskil aafrikas... Oma tuppa jõudes saime jälle naerda: aknad, põrand ja kõik muu olid nõukaaegsed, rääkimata vannitoast. Ja kui nüüd ekstreemsustesse laskuda, siis mind sõi mingisugune putukas öösel. Ärkasin sellepeale üles ja olin endast nii väljas, et ei teadnud, kas minna enam magama või ei. Panin tule põlema ja mõtlesin, et pole hullu, lähen magama ja elan üle. Elasingi.
Kui veel putukatest rääkida, siis päev enne reisile minekut sõi keegi mind mu vasakult näopoolelt nii hullult, et armid on siiani alles ning ma hoidun selle näopoolega poseerimast :D. Tänu sellele, et mina olen alati see, keda putukad siin söövad, kutsutakse mind bug-face'iks. Naljaga küll, kuid siiski :D.
Meie ja meie Horni tänava häärber. Pilte siseruumidest hetkel ei avalda :D
Järgmine päev ootas meid ees aga meie põhisihtkoht VIIN! Sõit Austriasse oli mugav (taas bussiga) ning kohale jõudes tundsime end palju palju paremini kui Tšehhis. Atmofäär oli imeline, inimesed lahked, arhitektuur suuuuurepärane, ilm super ja tundsin endas ülimat rõõmu.
Teise ja kolmanda öö veetsime couchsurfides ühe noormehe korteris. Tal oli seal 5tuba, mida nelja teise kutiga jagatakse. Elamine oli neil 100% poistelik ehk suht räpane ja sassis ning puudu polnud ka rulad ja kanepitaimed :D. Saime nendega hästi läbi ja käisime ka ühel õhtul koos väljas ning jõin esimest korda terve pudeli õlut ära SEST see oli hea ja ei maitsenud absoluutselt nagu õlu! Enne lahkumist käsime koos ka ühes üliheas sushi kohas söömas, kus sai 9 euri eest süüa nii palju kui tahad. Varem mulle sushi absoluutselt ei meeldinud (vast sellepärast, et ma pole varem head sushit saanud?), kuid nüüd... ooh, that is soooo gooood!
Selle couchsurfinguga oli selline lugu, et ma teadsin algusest peale, et ma tahan seda proovida, kuna nii saab uusi (kohalikke) tuttavaid ning justkui boonusena ei pea magamise eest sentigi maksma. Küll aga läks meil kogu selle protsessiga vähe jamasti selles mõttes, et üks tüdruk, kes meid esimesel ööl Viinis host'ima pidi, ei vastanud tollel õhtul meie kirjadele ning pidime endale paari tunniga uue elamise otsima. Selle vahejuhtumi tõttu saime viimasehetke pakkumisega omale üliiiiiiiiiisuuuuureee ja ilusaaaa kahetoalise hotellitoa koos köögi ja suure vannitoaga otse kesklinnas ning see kõik läks meile maksma vaid 13 eurot nägu!!! Poleks olnud mu bookingu-kuningannast ema, siis oleksime tõenäoliselt rongijaamas ööbinud.
Ja kui veel couchsurfingust rääkida, siis esimene öö Manueli juures oli päris ebameeldiv. Mina olin kõigega rahul, kuid Marija arvas, et meid raudselt vägistatakse ära ja mida iganes veel... No tule taevas appi. Draama kestis umbes 2 tundi, kuid suutsin ta kahe jalaga maapeale tagasi tuua.
Meie kõrgete lagedega Viini sviit. Paremal pool oli veel üks tuba vooditega. Happy happy happy!
Viin (no see linn ikka) hakkas mulle väga meeldima. On väheseid kohti, kus ma reisinud olen ja kuhu ma tagasi tahaks minna ning see linn on nüüdsest üks neist, kuhu ma sooviks tagasi minna. Nii õhkkond, kui üldine meeleolu, olid väga meeldivad ning tekitasid mus väga hea tunde.
Reedel aga hakkasime vaikselt taas Budapest poole rändama. Pidime bussiga Bratislavasse sõitma, et sealt rongiga Budapesti jõuda. Ohh... mu meeleolu just muutus, kui selle lõiguni jõudsin :D. Seda nimelt sellepärast, et Bratislavasse jõudes läksime liinibussi ning 15 sekundit pärast seda, kui olime bussi jõudnud, tuli KONTROLL ning võite ühe korra arvata, kas meil oli pilet. MUIDUGI MITTE! Me isegi ei mõelnud selle ostmisele, kuna nii Bratislavas kui Brnos olime eelnevalt koguaeg jänest sõitnud. Ja nüüd pidime trahvi maksma. Aaa, tahate teada palju me siis maksa pidime või? Viiiis... wait....wait...KÜMMEND EUROT!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! VIISKEND EURIII!!!!!!!!!! Eelnevalt Viinis hiinarestoranis fortune cookie seest lause "Meeting new people makes your heart beat faster" saanud, sain nüüd aru, mida sellega mõeldud oli. Mu süda tõesti peksis, kuid kuidagi ime väel ma ei tundnud viha. Ma olin ju ise süüdi. Aga ikkagi... 50eurot. Ja me veel tahtsime Bratislava kaudu tagasi tulles raha säästa :D... Ahjaa, Yana tahtis minema joosta, aga kontrolörid püüdsid ta kinni. Tagantjärele mõeldes tundub see ülinaljakas, kuid tol hetkel ta nuttis ning mina ropendasin eesti keeles. Järgmine kord ostan pileti :D
Tomato-face Viinis. Ma ei kasutanud ühelgi päeval päiksekreemi ning tulemus on pildilt näha.
Kogu reis oli kokkuvõttes väga tšill (kui see trahv välja arvata) ning saime palju uusi paiku enda jaoks avastada. Kõik see jutt, mille ma siia kirja panin on vaid väike osa sellest, mida me nende 6 päeva jooksul kogesime. Võin öelda, et jäin rahule ning olen nüüd mõne koha pealt targem ning tean, kuidas teine kord käituda. Loodan, et suudan selle 3 ja poole nädala jooksul veel mõne lühema tripi ette võtta :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar